Monday 22 February 2010

Lumelillelised käpikud



Minu kallis usin ema, kes tähistab täna kuuekümne viiendat sünnipäeva, on hakkama saanud virna kinnaste kudumisega.

Hommikul võtsin ühe minu poolt osaliselt kaunistatud paari ja jätkasin tööd ning pärastlõunaks olid need valmis. Päike tuli ka välja, võtsin kindad ja fotoka näppu ning sumpasin üle õue läbi tõeliselt lumise talve, lumi saapasääres ja koer jalust maha jooksmas. Pärlid ja litrid helkisid päikeses ja ema päevinäinud soomekelk kohe kutsus uued rohelised kindad enda sülle.


  

Need kindad said kootud väikesele neiu Hanna-Liisile, kelle ema päris, ega meil ei juhtu olema sama lõnga, millest Hanna-Liisi eelmised kindad tehtud olid. Aga ei olnud seda enam ja kuna lumelilleliste kinnaste eelkäijad nägid juba üsna armetud välja, lubasin, et teeme talle uued. Nii et, kulla Hanna-Liis, need käpikud jõuavad laupäeval sinuni!

Kolmapäeval käisin vennatütrega Tartus tutvustamas tema tädi, ehk siis minu, ülikooliaegseid radu;) Ja ühtlasi täiendasin oma pudipadivarusid. Ei ole saladuseks minu suur armastus värviliste siidiste paelte ja helkivate kivikeste ning helmeste vastu. Neid sai siis linnast jälle juurde toodud.

Ma unistan juba ammu vanamoelisest kartoteegikapist, sellisest mida ma raamatukogudest mäletan. Selle paljud pisikesed sahtlid oleksid ideaalsed minu kireva varanduse sorteerimiseks ja hoiustamiseks. Aga ma ei ole teda veel leidnud.

 

Siin on virn rohelisi kindaid, sest ükspäev ma käisin emale välja, et ta kooks vahelduseks rohelisi kindaid. Seda nii seepärast, et roheline on lihtsalt imeline värvus ning talvepildis lausa haruldane, kui ka seepärast, et mul on juhuslikult ilusaid kirkaid tumerohelisi kivikesi pisut vedelemas. Nii sattus ema ka hoogu ja ta on lausa pidurdamatu!   


Sunday 14 February 2010

Tikitud kaardid



Proovisin kunagi traadiga papitükile tikkida ja kui see õnnestus, lükkisin traadile ka mõned pärlid. Nüüd olengi hakanud sel moel sünnipäevakaarte tegema. Minu tehnikal on ainult üks miinus: posti teel on selliseid traadist ja helmestest kaarte keeruline saata.

Vennatütar Kätlinile sai põhikooli lõpetamise puhul rohekuldsetes toonides kaart tehtud ja sinna kõrvale ka klaasist säilituspurk natukese rahaga.



 
   

Teine kaart, millest mul fotomaterjali on, sai tehtud mänedžer-Gailyle kingituseks. Eeltööna vedasin kartongile sirkliga ringid ja torkasin sukanõelaga pistete augud sisse, siis kustutasin hariliku pliiatsi jäljed ja hakkasin traadiga jändama. Sellesse töösse tikkisin kuldseid ja hõbedasi pärleid ja nii valmis särav päike säravale inimesele.

       

Mõlema fotoseeria keskmisel pildil on näha kaartide tagaküljed. Kuna need näevad minu meelest üsnagi efektsed välja, pole ma kunagi vaevunud neid peitma või teise paberiga üle kleepima.

Kingitus kallile Krissule

 


Nüüd siis sellest paberkotist, mille sisu ma paljastada lubasin... Hakkasin nimelt juba ammu kursaõele pleedi heegeldama ja plaanisin talle selle eelmiseks sünnipäevaks kinkida. Kuid enne sünnipäeva sai lõng otsa ning koos sellega ka inspiratsioon. Pärast pikaajalist kapis vedelemist korjasin unustatud motiivid uuesti kokku ja seadsin rangeks eesmärgiks kingitus selle aasta tähtsaks päevaks valmis saada. 

Ja hakkama ma sellega sain! Veel sama päeva hommikul heegeldasin pleedile pisikesed valged mummukesed ja ajasin sisse viimased lõngaotsad ning õhtul oli kingitus sünnipäevalapse kodus Tartus. Fotod said aga tehtud paar päeva enne mummukesi, sest oli kauaoodatud päikeseline päev ning jooksin õue, et jäädvustada oma kätetöö värskel valgel lumel.
     

Thursday 11 February 2010

PROJEKT: Vanaema Maie pakasepeletajad


Kõik sai alguse sellest, et minu ema hakkas kuduma eriliselt sooje kahekordseid kindaid. Ta on neid kudunud juba aastaid virnade viisi, kinkinud perele ja sugulastele ja sõpradele. Kõik nimetatud on neid kindaid tellinud ka oma sõpradele ja tuttavatele.

Ja nüüd, sel sügisel pakkus mu töökaaslane välja, et ema võiks omakootud kindaid ka müüma hakata ning tema abiga tegimegi sellega tasakesi algust. Vanaema Maie pakasepeletajad, nagu me neid nimetama hakkasime, valmivad ema ja minu koostööna: ema koob kindad valmis ja mina puistan need üle helmeste ja heegeldatud lilledega. 

Esimese paari neid niinimetatud koostöökindaid kinkisime selle idee autorile ja  mänedžerile Gailyle. Need said emal kootud kollakasbeezid ja kaunistatud heegellillekestega. 



Kohe, kui Gaily mõistis, et soojemaid ja toredamaid kindaid ei leidu terves laias ilmas, tuli ta mu juurde jutuga, et oleks tarvis siniseid käpikuid kolmeaastasele poisipõnnile. Ema kudus need paari silmapilguga valmis. Kuna tundus, et lillekesed ja pärlid nende kaunistamiseks ei lähe kohe mitte, võtsid kinnastel koha sisse tumesinisest vildist elevandid. 

      

Kinnastele lisaks telliti ka sokid, mis küll liialt väikeseks osutusid ja momendil on väikemees veel paljajalu, sest vahepeal on mu vennas oma tuttavatele kolm paari käpikuid luninud.

Gaily kinnastest sai hoogu veel üks töökaaslane. Piret nimelt tellis ka kolmeaastasele käpikud, seekord väikesele preilile. Need said loomulikult roosad ja läheneva sõbrapäeva tõttu telliti südametega. Jällegi võtsin appi vildi.


      

Tuesday 9 February 2010

Jõulukaardid


   

Otsustasime eelmise aasta jõuludel sõpru ja sugulasi omatehtud jõulukaartidega üllatada. Mõeldud, tehtud. Veetsin päevi paberit lõigates ja kleepides. Motiiviks võtsin maja, milleks sain inspiratsiooni Tiimaris nähtud kleepekast. Kaarte sai terve virn, millest võis lausa pisikese linna kokku sättida.

Monday 8 February 2010

Padjapüürist poekotid


    


Kapis tuhlates jäid näppu vanad pitsiga valged padjapüürid, ühel tindiplekk, teisel auk sees. Värvilise linase ja rongipildiga puuvillase riide, vana kardina, mulinee ja pärlite abiga valmisid poes käimiseks kandekotid.

Lilleaplikatsiooniga kott sai kingituseks vennatütrele, teine rändas Soome, Rovaniemi.



Sünnipäevakingitus väikesele baleriinile: Hanna-Liisile

  

Kahe suure huvi (minul tikkimine, pärlid ja paelad, 9-aastasel tüdrukutirsul ballett ja baleriinid) kokkulangemisel meisterdasin lasteriiete poest leitud punakale särgile balletisussid. Beezist voodririidest õmmeldud aplikatsioonid said pärlitest ja paeltest kaunistused, roosad ja rõõmsad nagu ühele tütarlapsele kohane.

Hoogu sellise töö tegemiseks sain mullu Tartu Rahvaülikoolis käidud ebatraditsioonilise tikandi kursusest. Tookord valmis mul kursusetööna teesärk, millele sai samast materjalist, mis sussidel, tütarlapse nägu. Ka sinna sai ohtralt pärleid ja litreid külvatud.


   

Sama kursuse ajal võtsin ühel õhtul kätte traadirulli ja laia paela, ning hakkasin neist kroonlehe haaval lillekesi tegema. Kaunistasin samasuguste lilledega eelmistel jõuludel Hanna-Liisi ehtekarbi, kuid midagi nutikamat pole veel välja mõtelnud, kus neid kasutada saaks. Olen küll plaaninud neist prosse teha või peavõrule kinnitada, kuid traat kipub igale poole kinni jääma. Ilmselt pean tehnikat või materjali muutma. Seniks pildid:

     

Ja siit ma tulen!



On aeg oma nokitsemised paberkottidest ajaveebindusse laotada.

Varsti paljastan, mis seda paberkoti sisu ees ootas...