Kuna Erle nii innukalt kommenteerima hakkas, ei saa mina ka talle alla jääda. Tegelen praegu ühe mohäärsalli kudumisega ja kuna selle valmimine võtab veel aega (kinkimiseks on mul teda vaja aprilli keskpaigaks), on töö alles pooleli.
Laenutasin Tartust Linnaraamatukogust L.Reimanni Pitsilised koekirjad ja käisin lõngapoes sobiva valge mohääri ostul. Samasse linnaskäiku jäid ka matkapoe ja militaarkaupluse külastused, sest vaja oli leida soome kelk ja pläsku. Soome kelk jäi leidmata.
Täna hommikul aga alustasin päikesevalguses voodis pikutades vastsoetatud lastekriminulli lugemist. Tegemist on siis Mika Keräneni teise Supilinna krimkaga Peidetud hõbedane aardelaegas. Millised põnevad juhtumised käsikäes kõikide äratundmisrõõmu pakkuvate Supilinna kirjeldustega! Suured tänud sõpradele, kes aasta eest mulle sama autori Varastatud oranži jalgratta kinkisid (suurtähe mittekasutamine tekitaks vist parasjagu nalja..) . Kui tore on tõdeda, et lapsemeelsus pole mitte kuhugi kadunud!
Siin siis pildid minu uuest kudumisest, loodetavasti tuleb sünnipäevalapsele kena kingitus.
Kui raamat loetud ja sall valmis, kuulete taas mu nokerdustest!
Oi, kui ilus ja pehme :)
ReplyDeleteJa raamat tundub ka väga tore..
Üks õige mõnus olemine on sul seal :)
Olen jah rahul selle olemisega, tuleks kevad ka ometi, muutuks veel toredamaks!
ReplyDelete