Kõik sai alguse sellest, kui me ükspäev Jaanikaga töö juures kohvitasime ja ilmselgelt midagi magusat mekkisime ning jutud jälle valju naeru saatel üle piiri läksid. Nendest ülepiirijuttudest panin nii mõndagi kõrva taha, et need talle sünnipäevakingituseks vormida.Täna siis võtsin end kokku, muidugi mõista viimasel minutil. Ja ühtaegu sain jälle aru, kui väga mul on vaja hiiglaslikku käsitöötegemise lauda ja veel hiiglaslikumat kappi oma varanduse jaoks, sest töö käigus kattus meie 160x200 voodi 160x200x20cm paelte, kangaste, niidirullide, helmekarpide ja kõige muu üliolulise materjaliga. Ja muidugi pean ma ka tõdema, et kui mul ka oleks laud, siis... no ei ole midagi paremat kui voodis kudumine, heegeldamine ja kõik muu selline! Nii et parim lahendus, ma arvan, oleks oma isiklik käsitöötuba hiigelsuure voodiga!
Plaan oli meisterdada karu, täpsemalt karu nägu, ehtena kaela, supersärav ja bling-bling! Lõin käärid sisse ühele rohelisele voodririidele, mille õmblesin üsna labaselt sätendava niidiga traadist karkassile. Siis tikkisin külge võltsteemantitest silmad, helmerea ümber nende, kuldniidiga koonukontuurid. Edevuseks mõned kuldsed tedretähnid ja roosad kivikesed kõrva. Kaela riputamiseks lõikasin sellestsamast rohelisest pika riba, kõrvetasin servad küünlaleegis ja lükkisin uhked suured helmed külge, pitspael kõrvale.
Õues oli uhke tuisk kriiskava päikesepaistega. Tormasin välja, Tobi kannul, sidusin karu oksa külge ja proovisin pilti teha, tuul oleks tahtnud säravat mõrsjat endaga kaasa viia, aga ei saanud hakkama. Jooksime alla jõe äärde, lumi oli põllul üle põlve, sukkpüksid muutusid lumepüksteks, naersin ja lippasin kord mina Tobi jälgedes ja siis tema minu omades! Vesi sillerdas ja lumi tuiskas, aga mina tundsin ikka, et kevad on kohe varsti platsis. Imeline pühapäev!
Pärast pakkisin kuivades sukkpükstes kuuma pliidi ees istudes karu tühja kommikarpi kuldsesse paberisse ja tegin vallatu šlefi peale.
Laupäeva õhtul olin aga tunnistajaks salajasele tantsuproovile sealsamas köögis, kuuma pliidi ees. Seal olid haldjad, kes tegid tiibade kasvatamise ajal aega parajaks ja harjutasid oma kevade meelitamise tantsu, polnud omale veel peoriideidki selga saanud!
Hahaa, hea karu :P
ReplyDeleteVeider, aga armas ja tõesti väga bling.
Minu lemmik on aga see sleff seal pakil, täiesti super.
Ja Krissu kaart on ka ülivahva.. sul ikka tulevad superideed ja eriti lahe, et sa neid teostada jaksad :)
Tobi on tore :)
Kui sa vaid teaks meie kohvikus müüdavaid karu küpsiseid, siis mõistaksid paremini: pea üks-ühele:D Kingi saaja oli väga liigutatud ja Maia lausa naerukrampides, kui ta seda veidrat karu nägi, nii et asja ette läks!
ReplyDeleteIgastahes katsun vormis püsida ja rohkelt meisterdada, ühel ööl ei tulnud ideede üleküllusest lausa und!
Erle on tore:)
väga lahe pross,
ReplyDeleteoi kuidas mulle meeldivad isetehtud kingid ja karbid ja kõik seesugune mõte ja mõtlemine:)
...ja ma alati loen rõõmuga kevadeootamisejutte, sest mina olen ka kevadeootaja (mõned nendivad, aga mõned tõesti ootavad):D
roheline kleit on super, nagu ka pildid...suur teetass, hea tuju, pooleli kudu....ilus!
Meisterda-meisterda! Tõeline rõõm on sellest osa saada :)
ReplyDelete