Kärolini näpud sel talvel ei külmeta

Sellised mutukad leidsin ühel kuumal õhtupoolikul meie sõstrapõõsas sumisemas, põsk põse vastas, kokku lausa kaheksa! (Minu uus kõrvarõngakatsetus vildiga)

Ema, kes tavaliselt kevadeti kudumisvardad ja lõnga kõrvale heidab, on sel aastal eriliselt hoos ja ei suuda kudumisest kuidagi loobuda. Lisaks kõiksuguste teiste kinnaste, nii kingiks kui tellimuseks kudumisele, oli ta lubanud ka oma armsale lapselapsele valged kindad. Mina aga ei saanud kuidagi üle oma justavastatud rõõmsatest mesilastest ja pidin neid ka kindalillede vahele sättima. Kokku sai päris punk ja glämm, sobis hästi kokku pakki sokutatud blingide ehetega, iga kuueteistaastase kutši-mutši unistus. Pidulik üleandmine leidis aset eelmisel neljapäeval, ülipalava päikese ja kuuma säriseva grilliga sünnipäevapeol. Kärolin suutis neid isegi kätte proovida:D

Kinnistunud motiiv

See ring, see lillemotiiv.

Käisin esimest korda laulupeol ja selleks pidulikuks sündmuseks meisterdasin omale kõrvarõngad. Ja ma ei teagi, mis tehnika see on, lihtsalt klassikaline nööbitegemine tegelikult, traatrõngale niidi punumine.

Sama mustrit kasutades ehtisin ka oma kunagise ülikooli lõpukleidi. Nii ta sai.

Sama ring, sama lillemotiiv, nagu ikka.

Teedul oli juubel, vaja oli kuskile teatripilet sokutada. Kiirelt paar pistet papi sisse, natukene joonistust peale, ilma ühegi liimitörtsuta:)

Hoo sisse saanud, valmistasin ühe veel.

Oi, mul on nende taskutega kaartidega lahe idee! Peagi..