Thursday, 24 May 2012

Suur roheline kurk jookseb mööda Tartut ja kummalised juhtumised Võrumaal


Tänane hommik algas hästi nagu kõik viimased mitu-mitu hommikut. Ja kevadel on hea ärgata ja uni võib pealt ära minna juba pool seitse ja sellest on ainult hea meel! 
Mul oli täna jälle põhjust rõõmustada pakiautomaatide olemasolemise pärast. Nimelt tuli Kärolin mulle vastu ning esindab mind laupäeval Rakveres Väikese Ingli suveturul. Nagu ikka, on tööd viimase minutini, nii ka seekord. Kui osa kaubast sai ta kätte juba paar päeva tagasi, siis viimase minuti roosipusad saatsin täna plekk-karbis teele. Ja on tore! On tõesti tore, kui piisab vaid sellest, et jalutad hommikuse sooja päikese paistel abikaasaga käsikäes viieminutilise teekonna kaugusele, teed mõned puutetundlikud liigutused, kiire kaardimakse ja ongi plekk-karp teises, suuremas plekk-karbis, valmis rännuks Rakverre.

Tartu on armas. Eriti kevadeti. Ja Jüril on tuline õigus, et mulle on kevad pähe löönud! Ja südamesse. Sügavale.
Pole siis imestada, et sammud viisid edasi Jüri töökohani ja peale head-päeva musi otsejoones turule Peipsiääre sibulaid ostma. Küsisin müüjalt selliseid, mis mitu sibulat alla kasvatavad.
"Selliseid meil on, kallis laps! Kas neid suuremaid või väiksemaid?"
"Ma arvan, et vast väiksemaid."
"Mina, kallis laps, soovitaksin neid suuremaid. Nende peale võib kindel olla ning nad annavad palju rohelisi pealseid!"
"Sel juhul ma palun neid suuremaid. Aga natukene, mul palju ruumi pole nende jaoks."
"Suur tänu, kallis laps! Pool kilo sobib?"
"Sobib."
"Suur aitäh, kallis laps, ilusat päeva sulle, kallis laps! Kaks eurot palun. Ja suur, suur tänu, olgu sinu päev rõõmus! Aitäh, kallis laps!"
Jaa, mul hakkas juba meeldivalt piinlik. Pideva naeratuse saatel võtsin oma sibulakoti, andsin raha vastu, jätsin head aega, astusin eemale ja selja tagant kuulsin veel tema sõbralikku, vähese aktsendiga: "Suur aitäh, kallis laps!" See oli üks vahvamaid kogemusi siin.

Aga sibulad...Ma vist pole veel rääkinudki aiamaast. Sellest toredast maalapist salakohas Tartu linnas, mida me jagame Erle ja Taunoga. Ja hoolimata sellest, et Tauno on praegu veel skeptiline ning pelgab maapõuest juurikatesse imbuvat radioaktiivset ainet (mida tõenäoliselt leidub ainult tema enda peas, ettekujutusena muidugi, mitte nüüd kohe päriselt) ning on veendunud, et aiamaa servas laiuvas kuningriigis valitseb salapärane vene rahvusest meesterahvas nimega Mark (ja me keegi pole kindlad härrasmehe heades kavatsustes), kes on maalinud oma nime enda riigi kujuteldavale väravale, et hoolimata sellest kõigest olen ma kindel, et kui Tauno on just sealsamas oma käega tõmmanud maa seest välja esimese redise, millelt varrukaga mulla maha nühib (kui Erle ei vaata) ning, unustades viivuks radioaktiivsuse, sellest pool ära haukab, saab ka tema aru, kuidas meil on vedanud! Meil on seal veel porgandid ja suvikõrvitsad ja peedid ja kaalikad ja ...ja lõkkeplats ja ilus toomingas ning me oleme osakesed toredast kogukonnast. Valleraa selle peale!
                                  
                                       Erle ja Signe on asjalikud, Signe sirutab jalga näiteks

Minu hommikune retk viis mind edasi üle Turu silla, piki Anne kanalit ja järjest ja järjest sai süda õnne täis! Murdsin kõnnitee äärest mõned sirelioksad, jätkasin teekonda piki Emajõge kodu poole. Tegin peas toredaid suveplaane. Ja muide, Võrumaast..

Võrumaa on tore maa ja tänu Maiale, kes on üks ütlemata vahva kaaslane ja mulle suveks väikese tööotsa pakkus, sattusingi reede õhtuks sinna. Imeilusasse suvekoju külalislahkesse perre, kus juhtusin sööma esimest korda elus kevadkogritsat! Supp oli hää- seened ja nõgesed ja sulajuust! Ja sauna sai ja sauna peal toakeses sai magatud kella viieni hommikul. Ja Sänna sai sõidetud ja laadal oldud. Õhtul sai teelt ära eksitud ja võililleistanduses (mida see kohe päris kindlasti oli) fotosessiooni tehtud ja tagasi suvekodusse jõutud ja peenralt värsket sparglit söödud! Teate mis veel, see võlumaa-Võrumaa pani mind jooma õlut! Tänu Maiale on mul nüüd uus suvejook, küll pisikese viguriga, kuid tollest laupäevasest saunast on uks õllejoomisele igatahes paokil:)

  
Võililleistandus  

 
                                                                 Meie pontšikud


Nii ma siis astusin kodu poole ikka selsamasel tänasel hommikul, kuni jõuan Vabadussilla alla ja libistades pilku mööda betooni, loen: Suur roheline kurk jookseb mööda Tartut. Ja see ongi jälle see! See jabur ja lihtne, vaimukas Tartu. Minu Tartu!


Friday, 18 May 2012

Hanna-Liisile

Tore on vahelduseks midagi uut välja mõelda. Sain hiljuti tellimuse kaelakeele, käeketile ja kõrvarõngastele. Ette kirjutati ainult nii palju, et kleit, mida ehted täiendama hakkavad, on kollase ja rohelise kirju ning kuna tellijal on juba komplekt roosipusadest, siis sel korral soovib ta midagi uut. Komplekt sai valmis, klient jäi rahule ning muidugi ei olnud mul vajalikul hetkel fotoaparaati käepärast.

Lähenev Hanna-Liisi sünnipäev oli suurepäraseks põhjenduseks sama teemaga jätkata. Ja kuna õrnale baleriinile sai kingikarpi valge pitsilise servaga pluus poetatud, tundus igati õige selle juurde roosa kee ja kõrvarõngad lisada, punaste marjade ja liblikatega.




Kui sünnipäeva hakul avastas Hanna-Liis, et kõrvarõngaste karpi rohkem küll kõrvarõngaid ei mahu ja ehk pole talle neid enam juurde vaja, siis hiljem oma varandust uude, suuremasse karpi ringi paigutades ohkas ta kergendunult. Mahub ikka küll ja tooge aga juurde!

Siia lõppu tänusõnad ja pikk pai Maarjale, kes on võtnud vaevaks tegeleda tootesiltide ning seekord ka fotode töötlemisega! Sa oled tore!



Friday, 4 May 2012

Palavikuline kevad


Kahel päeval järjest olen kirjutanud sellele postitusele sissejuhatust. Täiendasin ja lihvisin esialgset mustandit, kuni lõpuks taipasin, et olen läinud tahtmatult liiga intiimseks ning ei oska sõnadesse panna mind hiljuti vallanud positiivseid tundeid. Võin öelda vaid üht. Kevad on mind muutnud ühtaegu seikluslikumaks ja igatsevamaks ning ehk pisut isepäisekski. Nagu alati.

Kuna eneseväljendamine kirjas valmistab raskusi, viin teid fotode abil kurssi oma viimaste tegemistega. Jah, olen ehk pisut romantilisel lainel:)


Valged roosipusad ja mesimummud (kee + kõrvarõngad)


Sinised roosipusad kollaste "kalliskividega" (kee + kõrvarõngad)