Monday 24 January 2011

Kevadet ootamas (2.peatükk)



Panin selga oma vastkokkuõmmeldud kampsunkleidi, silmipaitavalt roherohelise, võtsin kätte poolelioleva varrastatud kinda, teise pleedi ja teetassi ja läksin meie pinumaale lume all magavate puunottide seltsi kevadet ootama. Lund sadas. Külm näpistas natuke käsivarsi. Kudusin ja ootasin ja Jüri ajas mind naerma. Ja ma arvan, et enam ei lähe selle kevadega kaua!

Kampsunkleit ise sai täpselt selline nagu ma ootasin. Eriti nupulised varrukad. Ja ta on väga soe. Teen praegu juba plaane uue kleidi kudumiseks.





Viibin viimased nädal aega eriliselt rõõmsas meeleolus. Eile tabas mind jälle mitu head ideed, mida ette võiks võtta. Näiteks otsustasin, et kui naabrimehel selle vastu midagi pole, külvaks suvel jõe äärde tema purde juurde päevalilli!

selle purde juurde:)

4 comments :

  1. Kappasin kohe siia uudistama! Nii tore kleidike, nii vahvad fotod.

    Ma ootan ka kevadet. Peaaegu sama innukusega, nagu Sinagi.

    Imetlen Su sihikindlust kleidi kudumisel. Ma ei oleks jaksnud ilmselt nii suurt tööd ette võtta. Naudi oma kleiti ja loodame, et kevad tuleb ruttu!

    ReplyDelete
  2. VÄGA ilus kleit! Super!!:)
    Ainult et külm hakkab neid pilte vaadates. Ära külmeta niimoodi!!!:)
    Olen vaimustuses. Loodan millalgi seda ka lähemalt katsuda ja imetleda. Varrukad on erriti lahedad:)

    ReplyDelete
  3. No lõpuks jõudsime selle kleidi ära oodata :)
    Täitsa tore sai ta sul jah, tahaks kohe lähemalt näha ja katsuda.

    Ja vot see päevalillede idee mulle meeldib, mul tuli kah eelmine nädal mõte, et peaks aeda päevalillesalu tegema :p

    ja see purre.. oi see onikka tore purre ja kui seal veel päevalilled kasvavad..

    ReplyDelete
  4. Ohhooo! Milline kiitustevoog! Aitäh Teile kõigile.
    Varsti näete haldjaid;)

    ReplyDelete