Saturday, 12 February 2011

Värskenduskuur

Köök laupäeva lõuna paiku. Pliidi ees pingil istub Gunnar, traktoriga lumelükkaja, tema kõrval tugitoolis Sven, lumelükkamise korraldaja, teises tugitoolis Jüri, lumelükkamise kaasakaagutaja ja labidamees ilma traktorita, laua taga teed lürpiv Egon, lihtsalt kaagutaja, ja Signe, lumelükkajate ihutoitlustaja ja kohvikeetja.

Egon: "Noh, Signe, need inglid ripuvad siin riidepuul täpselt samamoodi nagu siis, kui ma siin viimati käisin!"
Signe: "Haldjad, oleme täpsed."
Egon: " No mis vahet neil inglitel ja haldjatel ikka on?"

Signe viskab Egonile etteheitva pilgu

Sven: "Sellel haldjaemmel on lihtsalt kiire olnud!"

Üleüldine naer.
Signe viskab Svenile etteheitva pilgu.

Sven: "Aga ühel haldjal on juba riided seljas!"
Egon: "Lausa! Ja miks need teised siis külmetama peavad?"
Sven: " Mis neil siin köögis sooja pliidi ees viga ka paljalt olla!"
Egon: "Seda ka.."

Pool tundi hiljem võtsin riietatud haldja teiste seast ära, ja joonistasin talle näo pähe.
Momendil lihtsalt ei jookse see töö, see käsitöömooditöö.

Aga ma käisin Tartus. Esmaspäeval. Ja ma ei käinudki Abakhanis, tuli mulle praegu hoobilt meelde...see ei ole õige asi...

Käisin Humanas ja ostsin endale ülisoodsa ja supervahva seeliku. Musta, vaevumärgatava triibu ja vägagi märgatavate vollidega!

Käisin juuksuris ja lasin oma kiharad kaneelikarva värvida ja juppmaad lühemaks lõigata ja praegu ma arvan, et tuleb veel üks hea jupp maha võtta.

Käisin ja ostsin teatripiletid genklubisse Pärmi Jaagu unenäkku. Lihtsalt võrratu oli, võrratu Robert Annus hiiglaslike prillidega, võrratu muusika, võrratult hea šokolaadikook etenduse vaheajal trepipealses kohvikus!

Ja peale seda supertore esmaspäevaöine ilmselgelt mittearvestuslikult varahommikusse jõudnud istumine täiesti nädalalõpumeeleoludes Mökus koos armsate sõprade ja Bloody Mary šnapsudega, tantsuke-paar baaris, kiire näljakustutus Zavoodis ja peale taksosõitu Petsi juurde öömajale avastus, et mu uus seelik jäi Mökusse!

Järgmisel päeval lonkisin väiksemas kassiahastuses kui Jüril oli, jalgsi Kivilinnast linna südamesse. Lörts oli liigselt vett täis, nii et iga pisike plärakas tegi näo märjaks, tee oli liigselt pikk ja kõht tühi, uni ka, aga Petsi juures oli ta ikkagi otsa saanud. Ülejäänud osa päevast veetsin ämma-äia juures diivanil telekat vaadates.

Kui saabus aeg hakata koju sõitma, oli ka Möku oma uksed uuesti avanud.

Baar. Muusika mängib. Leti taga kaks noorukest teenindajat, poiss ja tüdruk. Teisel pool letti nooruke poiss-klient.

Signe:" Tere, mul on selline kummaline probleem..Ma unustasin eile oma seeliku siia.."

...hetk vaikust, poiss ja tüdruk leti taga vaatavad üksteisele kummastunult otsa..

Poiss-klient: "Ja miks siis mind eile jälle siin ei juhtunud olema!"

Naerupahvak

Signe: "Mul ei olnud see eile õhtul mitte seljas, näitasin lihtsalt sõbrannale!"


Aga ma sain ta tagasi!

Nii ta siis on. Kevade lähenemisega hakkab jälle pihta...värviks mõne seina ära või sulataks lume õuelt..teeks midagi, sõidaks kuhugi, oleks miskit, kuulaks keskit...midagigi, aga mida?

2 comments :

  1. Hahaa, kui ma õigesti mäletan, siis sa niigi jooksid zavoodist tagasi mökku, nö teatrikava järgi :P ja seelik jäi ka teisel korral maha?! Sul on vist tõesti kevad südames :)

    Aga see oli üks õige tore esmaspäevaõhtu :)

    ja lume võiksid juba ära sulatada jah ;)

    ReplyDelete
  2. Ahjaa! Oli tõesti nii, selle olin juba unustanud:D
    Lume sulatamisega läheb vist pisut keeruliseks, kui loodus ise üldse kaasa ei aita, meil on praegu -26,2 kraadi pakast..

    ReplyDelete