On asju, millest ei saa mööda vaadata. Ja siis on kindel, et lisaks möödavaatamatusele on nad ka möödapääsmatud. Niisiis: pesu kuivab nööril vähemalt kaks-kolm päeva, ema on hoos õunte koorimise ja ubade puhastamisega ja keldris olevad moosiriiulid täienevad hirmsa kiirusega, mul on uued punased valgetäpilised ketsid ja õhtuti vaatan pidžaamas telekat, loen rohkem kui tavaliselt, sest õue lihtsalt ei kisu. Ja see kõige möödapääsmatum: nii- nii kurb on üsna tihti ilma erilise põhjuseta. Sügis ja Signe.
Ja nüüd ma konutan dressipluusis teki sees ja koon rohelist kampsunkleiti oma rohelisele baretile lisaks. Üleüldse tahaks terve sügise ja pool talvest siin niiviisi konutada, kududa, heegeldada, kakaod juua, raamatuid lugeda, emaga köögis praksuva pliidi ees jutustada nagu eile ja unistada, kuidas me Jüriga majale teist korrust ehitame, samuti kasvuhoonet ja meie hiljutist vaimuvälgatust-välikööki, sinna lahedasse vundamendiauku, mida me suvel laduma hakkasime. Ja siis mõneks ajaks kuskile lahedasse salakohta ära põgeneda, kuhu külm ei pääse. Sügis ja Signe.
AGA..
Te ei kujuta ette, mis mulle kirjutuslaualt vastu särab ega hooli põrmugi tänasest külmast tuulest! Lillekimp! Maailma kõige ajuvabam ja boheemlaslikum isend lillekimpudest, kuhu lisaks kollastele roosidele, sügissoojadele astritele, preeriakelladele ja rohelistele lehtedele on end okstest vanikule sättinud ploomid, tillukesed kimpuseatud porgandid,mida muidu vaid kevadeti võib peenart harvendades leida, kobaratäis kirsstomateid, nii rohelisi kui punaseid nende seas ning pikk rippuv roheline väät, mille külge on kuldse traadiga kinnitatud säravad paradiisiõunad! Romantiliste õhtute tarbeks on seades roosa vildist südame ja valge pärliga tikutops ning vajalikul momendil kaaslase suu sulgemiseks roosiline pesulõks, mis hetkel näpistab kaardikest kirjaga: "Palju õnne kõige puhul, mille üle "jah" öeldud sai! Elen ja Maia" Täpilised ja toredad tüdrukud Täpilisest toast, käsitööpoest meie kohviku fuajees, kuhu ma lubasin käsitööd viia, aga siiani pole õnnestunud. Mul on kohutavalt kahju, et ma teile sellest fotot näidata ei saa, sest Jüri on fotokaga Itaalias. See kimp ja kuldsõrmus sõrmes ning momendil ka hea muusika ja varraste klõbin hoiavad mu tuju üleval!
Igastahes pilti täna ei näe, ehk siis kui Jüri tagasi, on ka kampsunkleit ( jeebus, kui vahva sõna!) pikem, siis näitan teile ka!
Südamed soojaks!
Thursday, 2 September 2010
Subscribe to:
Post Comments
(
Atom
)
Sellest huvitavast kimbust tahaks kohe väga pildikesi näha.
ReplyDeleteAga muidu julgen öelda, et mõistan su tundeid, mõtteid ja tegemisi.. kuid minu jaoks ongi see üks ütlemata mõnus osa sügisest, see nukrus, mõtlikus ja hämarus..
no see "kampsunkleit" on vahva sõna, aga arva ära kuidas ma pealkirja kiiruga lugesin ....no seda kakaohooaega.....kaka-ohoo-aeg:D
ReplyDeleteaga ilmselt on siis minul isiklikult kaka-ohoo-aeg, sest see voodis lõngadega kurru-nurru tegemine meeldib hetkel mullegi kõige enam:)
see on tore, et ikka tanu alla said, vist juba õnnitlesin, aga topelt ei kärise:
palju õnne!
Tere!
ReplyDeleteSattusin siia bloogi esimest korda ja ütlen, et pole varem nii armsat bloogi näinud, mida peaks nii ilus autor ja kus oleks nii tore tekst kombineeritud tasemel meeleolukate fotodega - ja üldsegi, kogu kupatus on nii terviklik ja hubane-ilus, et süda läks soojaks!
Lisaks ootan ma ka nüüd, et üks Jüri tuleks koju, kuna tahaksin väga näha fotot kampsunkleidist - loodetavasti kauni kuduja seljas.
Tänan, et end jagad meiega; j~øudu ja jaksu edasiseks!
Pia Maria