Kahel päeval järjest olen kirjutanud sellele postitusele sissejuhatust. Täiendasin ja lihvisin esialgset mustandit, kuni lõpuks taipasin, et olen läinud tahtmatult liiga intiimseks ning ei oska sõnadesse panna mind hiljuti vallanud positiivseid tundeid. Võin öelda vaid üht. Kevad on mind muutnud ühtaegu seikluslikumaks ja igatsevamaks ning ehk pisut isepäisekski. Nagu alati.
Kuna eneseväljendamine kirjas valmistab raskusi, viin teid fotode abil kurssi oma viimaste tegemistega. Jah, olen ehk pisut romantilisel lainel:)
Valged roosipusad ja mesimummud (kee + kõrvarõngad)
Sinised roosipusad kollaste "kalliskividega" (kee + kõrvarõngad)
See on see hiigelkuu - tundemere tõus uputab mõtteahelaid. Kusjuures see suur kollane kuu tekitab mõtte (tunde),kui maru naturaalselt mõjub kollane võrdselt nii valge kui musta kõrval! Mis tekitab mõtte(tunde), et ma tahaks oma öö-kollase-mustade kõrvarõngaste kõrvale päeva-kollase-valgeid:p Nad oleks koos nii pagana täiuslikud... Sinised on mõnusa huumoriga, jõulised ja artistlikud. Ja meeldib-ei meeldi - ikkagi haakuvad pärisigatsusega suvetormide järgi:) Hästi tehtud!
ReplyDeleteOi, kuidas tahaks Sinuga Tartu öös selle hiigelkuu poole ulguda!
ReplyDeleteMuidugi ma teen Sulle selle päeva-kollase-valge (ja oma kuu-uimast välja tulles mõtled, et oli seda nüüd vaja:) )
Äikese ootuses ja südamlikult tänades,
mina