Pühapäev oli võrratu! Hommikukohvi keetmise ja omletipraadimise kõrvale kuulasime vana head kreissae kisa. Ja olgugi et äärmiselt kurdistav, on kreissaag minu meelest maal lausa suvekuulutaja! Kurbusega peab tõdema, et viimastel aastatel on meie saag ainus, mis külas veel häält teeb ning seegi üsna väärikas eas ja roostes. Kutsusime siis usina ema raudelaja tagant hommikusöögile ning hiljem seadsime Jüriga, labidad õlul, sammud kasvuhoone poole...
Nonii..mul on nüüd üks plaan. Nimelt kavatsen hakata teid kursis hoidma meie pere toimetamistega Jõepere talus (ja neid on kavas oi, kui palju!), siis eristamaks üht tegevust teisest, kannan ma selle postituse eraldi lehele ja kunagi ehk ka omaette blogisse.
Meie pühapäevastest tegemistest saab siit edasi lugeda
No comments :
Post a Comment