Mõnikord juhtub, et telefonikõne tundmatult numbrilt ei olegi pangast või vale number või hoopis mingilt tüütult müügiagendilt. On hoopis toredam. On näiteks Täpilise toa Elen, kes ütleb, et poes on parasjagu proua, kes proovib kätte minu ema kootud kindaid ja sooviks osta ühte paari, aga mitte rohelisi nagu müügis, vaid hoopis beeži ja pruuniga. Mina loomulikult kohe luban, et kindlasti on mu ema nende kudumisega nõus. Emale pakkumine meeldis. Siin nad on, kohvikarva ja piimavahused, šokolaadipuruga:
Teine kõne tundmatult numbrilt oli kolleeg Eve, kes kiitis, et oli Täpilises kindaid proovinud ja et nii soojad olid, et ta sooviks omale ka. Need olid kohe ema võlupaberkotist võtta, musta-valgetriibulised. Puhkesid ka õide nagu tavaks saanud, tänasest lumetormist jõudu kogunud.
Täna küpsetasin ühest kilost piparkoogitaignast kaks ja pool tundi kuus plaaditäit piparkooke. Glasuurisin ja puha. Järgi jäi pöidlaotsasuurune tükike piparkoogitainast;)
Olge soojas!
nii hea on ikka silma nuumata, kui kellelgi kuldsed käed on :) ei jää muud üle kui lihtsalt palju jõudu jaksu ja leenukaid ideid soovida!
ReplyDeletetervitused Saksamaalt :)
Just täna Kristiinaga vaatasime bussis pikalt minu "Vanaema Maie pakasepeletajaid" ja arutlesime, et need on veel ilma kaunistuste - lillede ja pärliteta - ikka täiega retrod :D
ReplyDeleteAga jällegi suur tänu, et mul on ka krõbedal talvel näpud soojas.
Ja piparkooke pole mina veel see aasta jõudnudki teha.. aga aega on, ehk ikka saab must veel asja. Või siis pean lihtsalt sulle külla tulema, sest sul ju jäi veel tainast ülegi :)
Aga musid ja kallid internetita ja valusate sõrmedega laisalt kommenteerijalt ning näeme varsti :)
Ja usu või ei, mul endal on täpselt samasugused retrod, mitu aastat vanad ja juba pisut topilised:D Aga nii see on kingsepa ja tema paljaste jalgadega.
ReplyDeleteKui kiire jõuluaeg ühes tellimustega mööda saab, ehk teeme emaga uued nii sulle, Krissule kui mulle.
Hell pai su näpukestele, uskumatu, milleks mu abikaasa ikka võimeline on:D