Monday, 28 June 2010

Võililleseemnepaber





Retsept:

  • Sveni vana matemaatikavihik
  • ajakiri Noorus aastast 1984
  • suur virn Jüri toodud printimisjääke
  • pihutäis võililleseemneid      
  • potitäis vett         

Taas tuttavaks saanud töövõtted: rebi, leota, sega, mikserda, vala, patsuta, kuivata, oota.


Sel korral sai tulemus tükkmaad heledam nagu soovisimegi. Väikese pettumuse valmistas koopiapaber, mis vees väga kiirelt püdelaks laguneb ja paber ka selle tõttu üsna raskesti töödeldav tuli. Murdub teine väga kergesti ja nõel ei tule sellest puhtalt läbi vaid enamasti rebib endaga suure suutäie kaasa (nõel siinkohal osaline minu papp-traat-pärlid projektis)


Erlele takka kiites, et Jüri on tõesti viimasel ajal suur osaline minu tegemistes. Ju olen siis lõpuks millegi tema jaoks huvitavamaga tegelema hakanud. Katsu sa teda tikkima panna:) Ja varsti on ka Maaelulehele ehk ühtteist kirja panna, sest kavas on väikestviisi ehitustööd. Seal ehk näete ka Sveni millalgi figureerimas kui ta vahepeal farmijuhataja ametipostilt saab mahti maha astuda.

Üldiselt on tööd palju, kas või niitmisega, mis tavaliselt mitmepäevaseks ettevõtmiseks kujuneb. Ema toas tegime remondi ära ja kelder sai uue trepi, treppi mööda alla viisid Sven ja Jüri eile keldrisse õlleankru meie esimese prooviõllega. Ja muidugi suurtes kogustes kartuli kõplamist ning peenarde rohimist, milledest viimasega on sel suvel peamiselt ema tegelenud. Mina muudkui vaatan ja imestan, kui kiiresti ta seda teeb - meie oma aiatraktor:)  Andke siis mulle andeks kui nädalate kaupa siin lehel miskit ei muutu, kõigele lisaks on vaja ka veel kohvikus tööl käia nii et käsitööks jääb aega väheks. 

AGA.... armas Gaily kauples mulle suure kotitäie lambavilla, mida ma nagu pöörane olen taga ajanud ja kui vähegi mahti saan, hakkan viltima. Näpud juba sügelevad ja olen talvest saati muudkui mõtelnud ja kavandanud, nii et pea on ainult villa täis ja ajab juba kõrvust välja!

Ja torte oleme ka emaga teinud, nii omale kui teistele ja nüüd juba kuulsin, et metsmaasikaid on liitrite kaupa küpsed ja ootavad korjajaid! Metsmaasikatort...mm...



Wednesday, 9 June 2010

Supp eilsetest uudistest


Nii tore on kui saab midagi kauaplaanitut lõpuks ära teha. Võtsin nõuks sel suvel paberivalamise käsile võtta. Jüri ehitas küla pealt kokku kerjatud liistudest ja sääsevõrgust vajaliku raami. Samal ajal rebisin mina vanu ajalehti ribadeks ja otsisin sahvrist supipoti välja. Raam sai valmis ja lehepudi veega likku pandud. Vahepeal käisime teist segamas ka ja nii ta seisis kuni hilisõhtuni.


 

Jüril tuli õhtul hirmus paberitegemise isu peale. Selleks ajaks olin mina juba tänased toimetused homse varna riputanud ning paberiteo kus seda ja teist jätnud. Aga mis sa teed, kui teisel nii kange tahtmine! Juba oli supipott toas ja Jüril undav saumikser pihus. Möllas teine seal tükk aega, kokku sai hall ja pudrune mass, mille ta raamile valas. Järgmisena oli tal pihus juba käsn, millega ta liigset vett välja patsutas ja tupsutas. Mina laotasin lauale paksu kihi ajalehti ja nende peale katkise tekikoti. Pehmele asemele lajatasime raami seest märja papi sarnase vastvalminud teise ringi paberi.Oli ikka uhke tunne küll!


Kuivasid teised paar päeva, teisel päeval tõstsin soojale pliidirauale, muidu kartsin, et lähevad  hallitama. Esimene paber sai üsna paks ja plekine, kuigi kaarditeoks peaks sellegipoolest sobima. Teise puhul kasutas Jüri veidi teistsugust võtet ja tänu sellele jäi ka õhem.

Varsti proovime uuesti ja siis valin ilma värviliste piltideta ajalehti ja printimisjääke, siis saab tulemus ehk heledam. Kuigi see jäi ka päris kelmikas oma tillukeste värvikillukestega. Samuti kavatsen katsetada erinevate seemnete või kõrtega, eks näis, kas paistma ka jäävad. 

...Kui jutt juba eilsetele uudistele läks, siis pisut minu hiljutistest tegemistest. Mulle hakkas hullupööra meeldima üks ehtekomplekt Täpilisest Toast (seda nime kannab too armas käsitööpoekene, kuhu ma lubasin midagi müüki viia ja mida ma senini teinud pole. Kuid Maia- Liisa andis mulle selle hiljuti andeks, sest tema armastab ka aiatöid ja saab aru, miks mul millegi meisterdamiseks aega ja tahtmist pole). Aga see ehtekomplekt muudkui kummitas ja kummitas kuni saabus päev, mil mul oli vaja Jüri Vao-vanaemale sünnipäevakinki. Selle ma muidugi sealt poest leidsin ja kui juba ostmiseks läks, siis sai ka see pärlindus ostetud. Ülirahul nii kingiga, milleks oli riidest õmmeldud tass-teepakihoidja(!) kui minu uued ehted. Kummardus poekesele ja meisterdajatele!